Muuseumikeskkonnas
õppimise ja õpetamise võimalused

Kaja Visnapuu
12.01.2013

Tänase loengu eesmärk
Süvendada arusaama muuseumihariduse olemusest

Tuua välja erinevate õppekavade/ainete/teemade/pädevuste  lõimimise võimalusi muuseumis 

Tutvustada muuseumikeskkonna võimalusi koduõppe toetamiseks





Mis on muuseum ?

Palun sõnasta oma isiklik muuseumi mõiste.
Muuseumi mõiste
Tänapäeval kasutatakse üle maailma ICOM-i[1]
definitsiooni, mille järgi on muuseum ühiskonna ja
selle arengu teenistuses olev ning üldsusele avatud
mittetulunduslik püsiinstitutsioon, mis teaduslikel,
hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel omandab,
säilitab, uurib, vahendab ning eksponeerib inimeste ja
inimkeskkonnaga seotud materiaalseid mälestisi.[2]


[1] ICOM (International Council of Museums) – Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu
[2] http://icom.museum/, 3.12.2004. a
Muusemiteave
Eesti muuseumide infokeskus www.muuseum.ee

Muuseumide nimestikud  http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state

Muuseumis õppimise kohta lisalugemist  http://www.muuseum.ee/et/erialane_areng/museoloogiaalane_ki/eestikeelne_kirjandu/baka_mag_PhD
Mis on pärimus ?
Mis on pärandus ?
Mis on päris ?

Me kõik oleme kusagilt pärit ... 
Väidan
Muuseumiharidus lõimib endas loomulikul moel mitmed õppeained

Muuseumi mitteformaalne ja informaalne haridus on kooli formaalharidusele toeks
 
Muuseumis õppimine on elamuslik ja loov tegevus
Toetun
Praktilisele kogemusele muuseumipedagoogina 9 aasta jooksul SA Virumaa Muuseumid (SVM)

2007/08 ja 2008 /09 õppeaasta jooksul SVM muuseumitunde külastanud lasteaia ja erinevate kooliastmete õpetajate hulgas tehtud uurimusele e. BA tööle :
“Muuseumipedagoogika võimalused formaalhariduse  toetajana “ http://www.muuseum.ee/uploads/files/visnapuu_baka.pdf


Uurimuses osalesid
Küsimustikule vastasid :
Lasteaia- ja kooliõpetajad (37), sh. toimetulekukooli eripedagoogid (6)
programmi “Aastaring” läbinud lasteaia vanema rühma lastevanemad (13)

Joonistasid
6-8 aastased lapsed (19)
Õpetajad vastasid
Muuseumitunni olemus on eelkõige:

elamuslik õppimine 35        94,6 %
tõsine õppimine 3                 8,1 %
meelelahutus 3                     8,1 %
vastamata 1                          2,7 %
Õpetajad vastasid
Kas olete saanud muuseumitundidest uusi ideid ja materjali oma igapäevatööks :

mõningal määral    21            56,8%
korduvalt              17             45,9%
vähesel määral        0
üldse mitte              0
vastamata               1              2,7 %
Õpetajad vastasid
Kas on olnud võimalik lõimida
muuseumitunnis erinevaid õppeaineid
või teemasid:

jah               36                             97,3 %
vastamata     1                               2,7 %
ei                   0
Laste tagasiside
Laste tagasiside
Laste tagasiside

Laste tagasiside


Peamised järeldused
Muuseumis õppimine on elamuslik :

näitlikustamine - esmed ja keskkond
emotsionaalne ja kogemuslik tegevus
meelte kaasamine
muuseumipedagoogika/didaktika/
meetodid
mitteformaalne õhkkond


Muuseumiharidus 
piiriteadus, piiriala

loov, lõimiv, paindlik

suvräänsus, tuleneb informaalsusest ja mitteformaalsest õppevormist kultuurivaldkonnas
Rühmatööd
Jõuluteema- maitseained

Küünlapäev- mängu loomine kinnaste- sokkidega, viruvärava pirrud

Munapühad- pühadekaardite sorteerimine, avinurmikute pashavormi kokkupanek, osavusmängu proovimine
 
Rühmatöö tutvustus ja tagasiside

Ülesande lahendamise kulg rühmas- kuidas, mis mõtted/tunded/arvamused tekkisid

Kas/kuidas/millise õpieesmärgiga seoses  saan koduõppes kasutada

jõulud möödas
jõulud möödas


Värvi- ja kunstirõõm


Tegevus-
pööning

Mäng/tervislik toit/linnaehitus
Keldris
Metoodika
Eesmärk enesekohase teadmise loomise toetamine  
aktiivõpe- tegvuslik
erinevate meelte kaasatamine
ülesanded erinevatele õpistiilidele
vaatlemine, uurimine, arutlemine,
katsumine-kompimine, käelised tegvused, loovtööd, mängud
Kunstiõpetuse metoodikast
muuseumis,
aga mitte ainult

http://e-ait.tlulib.ee/236/1/kask_vihmar_magtoo.pdf
Jaanika Kask
Külli Vihmar

KUNSTINÄITUS KUNSTIÕPETUSE
ÕPIKESKKONNANA

Magistritöö 2012
Juhendaja Anu Purre
Üldpädevused
Õpipädevus

Tegevuspädevus

Väärtuspäedevus

Enesemääratluspädevus

Hariduselu muutused
Kõik hariduselu muutused saavad teoks
õpetaja kaudu, tema kutseteadvusele ja
väärtusorientatsioonile tuginedes.

Õpetaja ei ole mitte ainult oma õppeaine edasiandja, vaid
eeskätt õpilase teadvuses toimuvate süvaprotsesside
tundja ja reguleerija, mille tulemusena õpilane kas 
omandab vastavad teadmised, väärtused, suhtumised,
uskumused, käitumisnormid, müüdid ja tabud või ei
omanda neid.

Teisisõnu, õpetaja pedagoogilisest  professionaalsusest
oleneb olulisel määral iga õppija saatus”
(Türnpuu 2006:219).



 Rahvuslikust pedagoogikast
 
   “Kui me lastega ühe ainsa taime tema kasvu paigas täiesti läbi vaatame ja ära seletame, siis saab laps sest enam kasu, kui sest, et ta piibli paksuse taimede teaduse raamatu kodus pähe õppis”

Rakvere kooliõpetaja
Juhan Kunder 1883 a.


“Euroopa on üks suur muuseum, mille iga ehitis, iga põld, iga jõgi ja raudtee sisaldab vihjeid selle maa minevikule, kui ainult vaatajal on vajalik teave selle kohta, mida ta vaatab.

Selles suures muuseumis on asutusi, mida me kutsume muuseumideks. Nende peaülesanne on aidata inimestel mõista suurt muuseumi

Need muuseumid õigustavad ennast siis, kui nad vaatavad väljapoole, mitte sissepoole.”

Kenneth Hudson, museoloog