Hinnang XXX koduõppe õppetööle XXX gümnaasiumi VIII klassis.

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keeles õppisime VIII klassis grammatika osas, mis on lause, millest see moodustub, millised on peamised lauseliikmed, millised on lauseliigid (liht- ja liitlause, rindlause, põimlause, mis on lauselühend, kuidas kasutatakse kirjavahemärke otseses kõnes ja mille poolest erinevad üksteisest nimi, nimetus ja pealkiri.

Abimaterjalina kasutasime Priit Ratassepa VII klassi eesti keele õpikut „Lausetest tekstini“.

XXX hakkas harjutama kirjandite kirjutamist.

Keele kasutamisel kirjas on XXX väga tugev, vigu teeb ta reeglina vaid niisugustes keerulisemates kohtades, mille analüüsimisel tal veel õpitust tuge pole (näiteks mõned probleemsed kokku-lahku kirjutamise juhtumid).

Järgmisel aastal on kavas keskenduda lisaks uue materjali omandamisele ka kogu varasema teooriaosa kordamisele.

Kirjanduses oleme sel õppeaastal käsitlenud eeskätt psühholoogia või bioloogiaga seotud populaarteaduslikku kirjandust, aga ka ilukirjandust (Susan Pinker "Sugude paradoks", Valeria Ränik "Ilves.Ilves", Rosie Alison "Mõte sinust", Sara Gruen "Vesi elevantidele", Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus", Charlotte Brontë "Jane Eyre").

XXX loeb endiselt väga palju, kuid kuna ta nüüd loeb juba palju ka inglise keeles, võtab see mõnevõrra eesti keeles lugemise aega vähemaks.

Matemaatika

VIII klassis võtsime läbi üks- ja hulkliikmete mõisted, vaatlesime defineerimist ja tõestamist, ühe- ja kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteeme ning lineaarvõrratust, lineaarfunktsioone, ruutvõrrandit, tegelesime püstprisma, püramiidi, ringjoone ja korrapärase hulknurgaga.

Õppimisel oli toeks Madis Lepiku, Aksel Telgmaa, August Unduski ja Enn Nurga õpik „Matemaatika VIII klassile“.

XXX vajab jätkuvalt teemade lahtiseletamist, iseseisvalt on tal matemaatikat raske õppida. Ta saab küll kõigest aru, kuid see aine ei paku talle huvi, mistõttu edasiminek on aeglasem, kui oleks ainest vaimustumise korral.

Järgmisel aastal on kavas keskenduda lisaks uue materjali omandamisele ka kogu varem õpitu kordamisele.

Inglise keel

Inglise keele õppematerjalina oleme kasutanud Mare Jõulu ja Ülle Kurmi õpikut „I Love English. Student´s Book 6“ ja „I Love English. Student´s Book 7“.

Grammatikas läbi võetud teemad on järgmised:

1. is/was playing

has/had played

played/will play

2. learned/had learned

washed/was washing

hav to/had to

I hate it that(when

3. must/mustn´t/can

is/was built

must/mustn´t be washed

4. verb/adjective + to do

What do you/did you have to…?

5. Ann said that she came/she was coming…

Ann asked/told me to…

Whenever/as soon as/…

6. Ann said she had come…

Ann asks me whose…

always/never/…

7. phrasal verbs: make

phrases with laugh

Ann asked/told me to…

8. phrasal verbs: feel

boring/bored

9. Ann asks when my…

Ann asks if I…

nouns

clear/clearly

10. He wants me to...

He said that he´d...

11. is/was started

even though

12. is/was written

blaming/stepping/dying

verb + to do/doing

13. phrasal verbs: fall

although/because/otherwise

phrases with get

14. similar to/different from

all/none

15. If I see/When I see.. I´ll

because/therefore

both/neither

a few/few, many/much

16. -/the + name

17. nouns ending in-s

Word study: take

18. countries, nationalities, languages

Word study: language

19. Passive

Present perfekt, past perfekt

Word study: put, play

20. all and every

21. present and futuure simple (when, if, as soon as…)

Word study: order

22. relative pronouns (who, which, where, that)

23. Word derivation: prefixes and suffixes

24. need to do

Need doping

25. used to do

Used to doing

XXX loeb raamatuid praegu peamiselt inglise keeles (ilukirjandust). Ta saab hästi kõnekeelest aru ning suhtleb nii kirjas kui kõnes vabalt. Eeloleval aastal on plaanis keskenduda eeskätt keele kui süsteemi vaatlemisele ning grammatiliste mõistete nimetuste kordamisele.

Bioloogia

Bioloogias oli õppimisel toeks Maie Toomi, Urmas Kokassaare ja Mati Martini „Bioloogia 8. klassile I“ ja Mati Martini „Bioloogia 8. klassile II“. Teemadest olid kõne all viirused, bakterid, algloomad, vetikad, seened, samblikud, kooselu, konkurents, kisklus, toiduahel, populatsioon, looduslik tasakaal, biosfäär, looduskaitse, käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, peajalgsed, vähid, ämblikud, putukad, okasnahksed, keskkonnakaitse, loodusvarad, õhu saastumine, mulla ja vee kaitse, jäätmed kui keskkonnaprobleem.

Bioloogia on jätkuvalt aine, mille õppimine on XXX jaoks kerge ning otsekui iseenesestmõistetav. Juhul, kui ta ei peaks mingist hetkest alates enam klassikalise tantsuga tegeleda saama, kaalub ta oma teise elukutsevalikuna midagi bioloogiaga seotut.

Geograafia

Geograafias oli õppimisel toeks Are Kondi ja Jussi Jauhiaineni „Loodusgeograafia põhikoolile, 3. osa“.

Käsitletud teemad: loodus ja inimtegevus, geograafilised uuringud tänapäeval, maailma jaotamine regioonideks, kliima, elus- ja eluta looduse vastastikused seosed, loodusvööndid, maailma rahvastik, rahvaarv, ränne, linnad, looduse ja inimtegevuse geograafia.

Geograafia on XXX jaoks aine, mida ta suudab küll õppida ka iseseisvalt, kuid mille vastu tal puudub tugev huvi.

Ajalugu

Ajaloos oli õppimisel toeks autorite kollektiivi „Uusaeg“ (I ja II osa).

Käsitletud teemad: Euroopa ja Põhja-Ameerika 1600‒1914, Esimene maailmaasõda.

Ajalugu on XXX jaoks jätkuvalt üks huvitavamaid aineid seni, kuni tegemist ei ole sõdade ajalooga.

Kehaline kasvatus

Balletikoolis toimusid tunnid või proovid kuus korda nädalas, korraga neli tundi.

Põhiosa sellest moodustasid klassikalise tantsu tunnid.

Aastalõpu kontserdil tantsis XXX Kala ning Linnukest „Loomade karnevalis“ (mõlemat varvaskingades) ning Veealuse Maailma Kuningannat „Veealuses maailmas“ ‒ samuti varvaskingades.

Järgmisel aastal jätkab XXX treeninguid balletikoolis, treeningumaht on kuus korda nädalas neli tundi korraga.

Muusikaõpetus

XXX on õppinud muusikateooriat ja -ajalugu Raimo Kangro õpiku „Helisev maailm, muusikaõpik VIII klassile“ alusel.

Vene keel

Vene keele õppimisel oleme jätkuvalt keskendunud eeskätt kõneldava mõistmisele.

Grammatikat ja sõnavara õpime Inga Manguse õpikule «Русский язык: быстро и весело!» ning Eestimaa vene koolide algklasside õpikutele tuginedes.

Keemia

Keemia õppimisel oleme kasutanud Lembi Tamme õpikut "Keemia õpik VIII klassile I‒II". Käsitletud teemad: füüsikalised ja keemilised nähtused, lahused, aatom, keemilised elemendid, perioodilisussüsteem, molekulid, ioonid, lihtained, liitained, hapnik, oksiidid, vesinik, vesi, happed, alused, soolad, metallid.

Keemia on aine, mis pakub XXXle väga suurt huvi, kuid mille õppimisel ta vajab abi, iseseisvalt omandamiseks on see aine veel keeruline.

Füüsika

Füüsika õppimisel võtsime aluseks Enn Pärteli õpiku "Füüsika VIII klassile". Läbitud teemad: valgus, selle levimine, peegeldumine, neeldumine ja murdumine, valguse spekter, valgusfilter, kujutise teke, meetermõõdustik, pikkus, pindala, ruumala, tihedus, mehhaaniline liikumine, võnkliikumine, inertsus, kehade vastastikune mõju, gravitatsioonijõud, hõõrdejõud, elastsusjõud, rõhk, resultantjõud, Pascali seadus, õhurõhk, Archimedese seadus, mehhaaniline töö, võimsus, mehhaaniline energia, kang, mehhaanika kuldreegel, kasutegur, heli, selle levimine ja peegeldumine, müra.

Füüsika pakub XXXle mõõdukat huvi, ta tunneb end aga ebakindlalt, kuna VIII klassis ei seletata arusaadaval põhjusel nähtusi lõpuni lahti ning siis näib talle, et ta ei ole neist ju läbinisti aru saanud. Õppimisel vajab julgustust.

All on koduõppe õpilase edasijõudmise hinnangud 8. klassis, kirjutatud lapsevanema poolt.

5. ja 6. klassi hinnangud on siin ning 7. klassi hinnangud siin.