Siia kogume erinevaid koduõppel oleva lapse hindamisega seotud näiteid. Kui Sul on õpimappe, kirjalikke hinnanguid vanema või õpetaja poolt või muid hindamisega seotud materjale, mida oled valmis teistega jagama, saada need aadressile ivooglaid@gmail.com. Sinu eeskujust võib mõni teine pere inspiratsiooni ja tuge leida:)

All on ühe koduõppe õpilase edasijõudmise ülevaated kolmandas, viiendas ja kuuendas klassis, kirjutatud lapsevanemate poolt.

7. klassi tulemuste hinnangud on siin ja 8. klassi hinnangud siin.

 




Riinu III klassi koduõppelapse aastatunnistus waldorfpedagoogikat järgides


Tagasisisdestamine algab lapse lühiiseloomustusega. Siin räägin lapse temperamendist, tugevustest ja nõrkustest, arengust/muutustest viimase aasta jooksul ja ka sotsiaalsest võimekusest. Kuna see tekst on isiklik, siis siia seda ei pane.


EMAKEEL

Kolmandas klassis alustasime eelmisel aastal tehtud kirjaharjutuste baasil seotud kirja õppimist. Kirjutasime hanesule, sule ja sulepeaga. Õppisime selgeks jutustava-, küsi- ja hüüdlause.

Teises epohhis õppisime sõnaliike: tegu-, nimi-, omadus-, ase- ja arvsõnu. Harjutasime õigekirja: suurtähtede kasutamise lause alguses ja nimede kirjutamisel, pika ja lühikese hääliku äratundmist, sulghäälikute õigekirja. Harjutasime ka koma kasutamist ja õppisime sidesõnu, mis komaga, mis komata.

Harjutasime lugemist, tegime keeleharjutusi, kirjutasime etteütlusi.

... loeb päris hästi. Lugemine ei ole küll tema meelistegevus, kuid pimedatel talveõhtutel võttis ta nii mõnigi kord raamatu ka täiesti vabatahtlikult kätte. Ka valjusti lugemine on sorav ja tekstist arusaamine hea. Kirjutamine seevastu on raskem. Palju tuleb õigekirjavigu, eriti omakirjutatud tekstides, aga neid esineb rohkesti ka ärakirjatekstis. Kirjutamistempo on üsna aeglane ja kirjutamine ise vastumeelne, kuid ometi võib öelda, et aasta jooksul on .... astunud suure sammu edasi ja usun, et õigekirjast ei kujune püsivat probleemi. Seotud kiri sai kiiresti omandatud. Küll aga võtab aega veel kirja kauniks ja ühtlaseks muutumine ja kirjasuurus vajab väljakujunemist, kuid ka siin on näha suured edusammud.


MATEMAATIKA

Matemaatikas alustasime sügisel mõõtude ja kaaludega. Õppisime tundma vanaaegseid mõõtühikuid ja kaasaegset mõõtmissüsteemi. Õppisime mõõtühikuid võrdlema, teisendama ja nende abil mõõtma.

Teises epohhis õppisime kirjalikku liitmist, lahutamist ja korrutamist-jagamist ühekohalise arvuga. Samuti tegime palju mitmetehtelisi tekstülesandeid, õppisime tehete järjekorda, jaguvuse tunnuseid ja sulgude kasutamist. Tutvusime ka pindala, ümbermõõdu ja ruumala arvutamisega.

... loogiline mõtlemine on hea. Mõõtühikud ja nende teisendamine ei valmista mingit raskust. Ka arusaamine tekstülesannetest on hea ja uued oskused tulevad kiiresti. Aga tihti tuleb ette lihtsaid eksimisi korrutustabelis ja vigu peastarvutamises. Jagamine on raske, seda tuleb veel harjutada.

... armastab nuputamisülesandeid ja ristsõnu ja on nende lahendamisel üsna osav.


KODULUGU

Õppisime tundma vanu ameteid. Alustasime sügisel teravilju tutvustava epohiga, käisime Kurgja Talurahvamuuseumi leivapäeval viljakoristamise töövõtetega tutvumas ja Hellenurme vesiveskis vilja jahvatamist vaatamas. Jahvatasime jahu ja küpsetasime ka ise kodus leiba.

Talvel rääkisime sepatööst, külastasime sepikoda ja .... sepistas ise naela. Samuti käis ... metsatööl. Tegime tutvust ka tekstiilitöödega. Pesime, kraasisime ja ketrasime villa nii kedervarre kui vokiga. Valmistasime omakedratatud villast karjusekoti. Kudusime kaltsuvaiba. Kevadel rääkisime majaehitusest ja projekteerisime ning ehitasime mõtetes (ja vihikujoonistustel) valmis ....tulevikukodu. Käisime Rocca al Mare vabaõhumuuseumis tutvumas Eesti talurahva arhitektuuriga. Kuna samal ajal käis meie talus sauna renoveerimine, siis oli .... võimalus ka praktilise poole pealt ehitustöid teha - segu valmistada ja treppe lakkida, lihvida ja saagida.

Töötulemustega võib igati rahule jääda.


INGLISE KEEL

... õppis keelt „I Love English II“ programmi järgi ja sai sellega ilusasti hakkama. ... loeb hästi ja räägib üsna julgelt, ka grammatikareeglitest aru saamine on hea. Kirjutamine on raskem. Sõna kirjapilt kipub ikka meelest minema. Samuti ei taha ... eriti sõnu pähe õppida.


JOONISTAMINE JA MAALIMINE

Joonistasime koduloo teemadel ja samuti piiblilugude ainelisi pilte.

Joonistamine .... ei meeldi ja teda tuleb joonistama kaua veenda. Pildid kipuvad olema detailivaesed ja ühetaolised. Vahakriitidega ta ei joonista, värvipliiatsitega värvib vastumeelselt ja lohakalt. Oma tööde suhtes on väga kriitiline ja tihti läheb joonistades tuju pahaks. Siiski on tulnud aasta jooksul ka mingist impulsist kantuna paar väga toredat ja huvitavalt joonistatud pilti.

Ka maalitöö ... ei meeldi, ehkki ta pintslit käsitleb ja värve sulatab üsna osavalt. Maalitöödest valmis aasta alguses raamatuke maailma loomisest.


KÄSITÖÖ

.... tikkis ja õmbles valmis käsitöökoti, valmistas oma kraasitud-kedratud villast karjasekoti ja kudusime ka kaltsuvaipa. Harjutasime ka nõelviltimist ja märgviltimist.

Parandasime ära vana lagunenud pliiatsikarbi: liimisime ja lihvisime puitu, värvisime karbi üle ja kaunistasime selle decoupage-tehnikas taimepiltidega.

Palju tööd sai ära teha vanade ametite õppimisel, neid ise järele proovides.

Talvel ehitas .... muljetavaldava visadusega suure lumeonni.

Näputööks tuleb ... palju innustada. Ehkki ta töötab hoolega käib see väga hooti. Samas on ta väga nõudlik enda vastu ja kipub ebaõnnestumise puhul muutuma kärsituks ja pahuraks. Suuremad projektid, kus vähem nokitsemist, aga rohkem jõudu vaja istuvad talle rohkem.


MUUSIKA

Sellel aastal laulsime palju rahvalaule. Vahetasime pentatoonilise flöödi diatoonilise vastu, mängisime kaanoneid ja proovisime ka mitmehäälseid flöödilugusid.

... peab väga hästi viisi ja laulab meeleldi ja palju. Ka flöödimäng ja rütmipillidel mängimine tuleb väga hästi välja. ... mängib ka klaverit ja lõpetas kevadel muusikakooli noorema astme väga heade tulemustega. ::: mängib laste keelpilliorkestris ja musitseerib ka kodus koos vendadega.


LIIKUMINE

... on üsna liikuv laps. Ta armastab jalgrattaga sõita, batuudil hüpata, võidu joosta ja lauatennist mängida. Suuremate vendade eeskujul teeb ta palju jõu- ja akrobaatikaharjutusi. Ta on tugeva konstitutsiooniga ja hea lihasjõudlusega, treenida tuleb kindlasti veel painduvust ja vastupidavust.

... osaleb meelsasti ühismängudes (pallimängud ja laste õuemängud). Ta on aus mängureeglitest kinni pidama. Ebaedu teda väga ei morjenda. Ta ei ole eriti tujukas ja on hea kaaslane igas mängus. Noorematega kipub pisut domineerima ja korraldama, aga samas on kiiresti ka valmis kompromissideks, kui märkab, et asjad ei suju.

Talvel harjutasime ka suusatamist- uisutamist. Ehkki suusatamisel jääb võhma veidi väheks on ... visa pingutama.

Ujumine ... ei istu ja vett ta pelgab, ehkki proovisime ka basseinis käia.




V ja VI klassi ülevaated koos järgmise aasta plaanidega tavapedagoogikat järgides


V klassi III veerand jääb hindamata, kuna XXX oli terve veerandi haige.

Alljärgnev on hinnang V klassi IV veerandi töötulemustele.

 

Eesti keel ja kirjandus

IV veerandil sai läbi võetud kogu II poolaasta materjal. Teemad olid alljärgnevad: sõnade jagunemine pöörd-, käänd- ja muutumatuteks sõnadeks; eesti keele käänded; ainsus ja mitmus; eesti keele pöörded olevikus ja lihtminevikus; sünonüümid; liitsõnad; liht- ja liitlause; alus ja öeldis.

 

 

Kirjanduses rääkisime Heiti Talviku ning Betti Alveri luulest ja käisime vaatamas nende luuletustel põhinevat etendust „Võlg”. Hiljem lugesime võrdlevalt ka Juhan Viidingu ning Jaan Kaplinski luuletusi. Põhjalikult vaatasime läbi hiljuti ilmunud „Suure valmiraamatu”, võrdlesime ühe ning sama mõtte ja süžee kajastusi eri ajastute ning eri autorite puhul. Vanasõnu käsitledes tegi XXX iseseisva tööna väikese uurimuse, millisena nägid vanad eestlased selleteemaliste vanasõnade järgi otsustades abielu.

 

 

Iseseisvalt on XXX sel veerandil lugenud Kate DiCamillo raamatut „Kõik Winn-Dixie pärast” ning kirjastuse Tormikiri välja antud raamatusarja „Internaat Genfi järve ääres” (6 köidet). Hetkel kuuluvad igaõhtusele lugemislauale ka Darja Dontsova irooniliseks kriminaalromaaniks määratletud raamatud.

 

 

Omaloomingu korras on XXX kirjutanud kahte järjejuttu. Üks neist kõneleb maalt linna kooli tulnud tüdruku elust, teine on pisut müstiline õudusjutt.

 

 

Päevikut XXX ei pea, küll aga kirjutab blogi.

 

 

Eesti keel on XXX jaoks huvitav seni, kuni pole tarvis süsteemi meelde jätta, vaid saab juhinduda eeskätt keelevaistust ning iseenesest justkui kogemata meelde jäänud reeglitest. Talle meeldib kirjutada jutte, luuletuste loomine ei ole talle omane. Ta väidab, et ei saa sellega hakkama, kuigi, kui ta seda proovinud on, on tulemus suhteliselt hea.

Järgmisel aastal on kavas tegeleda eesti keelega aga just nimelt süsteemsemalt, kuna eeldan, et terviksüsteemi nägemine muudab keelest arusaamise uuel moel loominguliseks.

 

 

Varem väga palju lugenud XXX peaaegu lakkas oma III veerandi haiguse ajal lugemast, kuna ütles, et lugemine väsitab teda väga. Uuesti hakkas ta lugema tänu Darja Dontsova raamatutele, mis olid kerged, naljakad ning heatahtlikud. Vähehaaval hakkab ta taas jaksama lugeda ka muid raamatuid. Eeskätt tunduvat teda huvitavat raamatud, mis kõnelevad inimsuhetest. Ta väldib raamatuid, kus tapetakse loomi või tehakse loomadele füüsiliselt liiga. Olen ta protesti aktsepteerinud.

Järgmisel aastal on kavas vähehaaval XXX lugemislauda rikastada, leides temaga üheskoos raamatupoes käies uusi teemasid ning autoreid, kelle teoste lugemine laiendaks silmaringi. Vägisi lugedes ei saa ükski raamat armsaks, kuid õigel hetkel õige raamatuga kohtudes võib avastada rohkemat, kui eeldanud oleks. Seetõttu ongi mu eesmärk XXX igal võimalikul juhul raamatutega „kohtuma viia”.

 

Matemaatika

IV veerandil sai läbi võetud kogu II poolaasta materjal. Teemad olid alljärgnevad: nurkade jagunemine (terav-, nüri- ning sirgnurk); nurkade mõõtmine malliga; vastas- ja kõrvunurgad; kümnendmurrud; kümnendmurdude liitmine ja lahutamine; kümnendmurdude korrutamine ja jagamine; aritmeetiline keskmine; risttahukas; kuup; arvu ruut ja kuup.

 

 

XXX jaoks muutus matemaatika esimest korda huvitavaks siis, kui alustasime kümnendmurdude õppimist. Edaspidi soovin tema huvi selle aine vastu süvendada. Olen talle selgitanud, et paratamatult on matemaatikas esimesed aastad, kui eesti keelega paralleele luua, n-ö tähtede õppimise, kokku veerimise ning esimeste kohmakate lausete moodustamise aeg. Nüüd, V klassi lõppedes, tundub kätte jõudnud olevat hetk, kus esmakordselt saab koostada ka juba „väikseid jutukesi”. Esialgu küll vaid väikseid, kuid see aeg, mil aine oli igav, on mööda saamas.

 

 

Peamine, mis on XXXt matemaatika õppimisel pidurdanud, ongi igavus, mis takistab keskendumist. Kohe, kui ta suudab keskenduda, suudab ta ka teemast aru saada. Tekstülesannete lahendamine on tema jaoks kõige kergem, kõige enam väsitavad teda pikad suurte arvudega rehkendamisülesanded.

 

 

Järgmisel aastal on kavas jätkata matemaatika kui tegelikult äärmiselt põneva aine XXXle huvitavamaks muutmist ning lasta tal aine huvitavust mõistes otsekui mängides selgeks saada ka kogu VI klassi õppekavas ette nähtud vajalik ainemaht.

 

Inglise keel

IV veerandil sai läbi võetud kogu II poolaasta materjal. Teemad olid alljärgnevad: linn, kodu, talu, abi kutsumine hädaolukorras ja nende teemadega seotud sõnavara; there is…/there are… kasutamine; kohta määravad eessõnad; tegusõnast nimisõna moodustamine.

 

 

Inglise keel jääb kõnekeelena tänapäeva lapsele iseenesest külge, kui ta filme vaatab, Internetis liikleb, MSNis või Interneti-mängudes inglise keeles suhtleb. XXX on tõlkinud inglise keelest eesti keelde laulusõnu, see on õnnestunud päris hästi, isegi rütm on üsnagi säilinud. Raamatuid lugeda ta inglise keeles veel ei suuda, sest raamatud, mis teda huvitavad, on tema jaoks liiga keerulise keelega.

 

 

Edaspidi on kavas võtta tõsisemalt grammatika õppimist, sest kui esmane kõnekeel käes, on viimane aeg õppida võimalikult õigesti kõnelema ning kirjutama. Järgmisel aastal on plaanis tegeleda ka ingliskeelsete kirjandite kirjutamisega.

 

Loodusõpetus

IV veerandil sai läbi võetud kogu II poolaasta materjal. Teemad olid alljärgnevad: õhu ning organismide vastastikune mõju; muld; loodusvarad; keskkonnakaitse.

 

 

XXXle meeldib, kui loodusõpetuses saab teha võimalikult palju katseid ning seostada kõike õpitut asjadega, mida ta ise elus on näinud või kogenud. Ta õppis katsetulemusi korralikult vormistama ning lihtsaid katseid ise läbi viima. Lisaks õpikus nõutule (kasutasime põhiõpikuna Rein Kuresoo, Triinu Karolini ning Andres Karolini raamatut „Loodusõpetus 5. klassile”, kirjastus Avita) olen XXXle jätkuvalt igal võimalusel tutvustanud loomade ning taimede liike.

 

 

Järgmisel aastal on kavas tegeleda Eesti ilmastiku, füüsilise ja poliitilise geograafia ning looduslike ja poollooduslike koosluste tundmaõppimisega.

 

Ajalugu

IV veerandil läbi võetud teemad olid Eesti Vabariigi tekkimine; Teise maailmasõja mõju Eestile; Eesti Nõukogude võimu all; Eesti Vabariigi taasteke.

 

 

XXXle pakub praegu huvi eeskätt keskaeg. Sellega seoses on kavas järgmisel aastal tegeleda süvendatult keskajaga, kuid alustada õpet siiski muinasajast Eestis ning paralleelselt vaadelda, mis toimus sellal maailma teistes piirkondades.

Väga halvasti jäävad XXXle meelde aastaarvud – kui jäävadki, siis vaid lühikeseks ajaks. Eeldatavasti olukord paraneb, kui tal hakkab maailma eri piirkondade ajaloost seostatum pilt tekkima.

 

Kehaline kasvatus

XXX on ka kehalise kasvatuse alal IV veerandil kätte saanud kahe veerandi koormuse, kuna seoses läheneva „Inetu pardipoja” balletietendusega on ta koormus tublisti tõusnud. Kui varem olid treeningtunnid neli korda nädalas ja kolm tundi korraga, siis nüüd on tunnid olnud keskmiselt kuus korda nädalas ja mõnikord neli kuni viis tundi korraga.

Ained on peaaegu endised: klassikaline tants, placement ehk venitus- ja jõuharjutuste tund ning pantomiim. Sel poolaastal jäi ära moderntants, mis peaks jätkuma sügisel.

 

 

XXX on käesoleval veerandil õppinud paremini keskenduma ning mõnevõrra rohkem leppima, kui ta võistlusolukorras kellelegi alla jääb, kuigi elab seda hiljem siiski väga ägedalt läbi. Ta on õppinud sihikindlamalt tulemuse nimel tööd tegema. Nimiosalise rolli õppimine on muutnud teda tõsisemaks ning õpetanud toime tulema ka rollijaotusest tulenevatest pettumustest tingitud ajutiste intriigidega. Teisel päeval mängitav kapsaussi pea roll omakorda on õpetanud teda hindama vajadust täita kõiki ülesandeid hästi.

 

 

XXX tervis on uuesti korda saanud, ta ei väsi enam nii kiiresti ning on muutunud taas rõõmsameelseks. Seegi on kehalise liikumise üks tulemus.

 

 

Järgmisel aastal jätkab XXX treeninguid balletikoolis, eeldatavasti on treeningumaht siis viis korda nädalas kolm tundi korraga.

 

Inimeseõpetus

IV veerandil rääkisime järgmistest teemadest: tervislik toitumine sõltuvalt valitud eluviisist; millest on tingitud unevajadus; kuidas mõjutavad eri spordialad keha ning kuidas end sporti harrastades hoida; sooline küpsemine poistel ning tüdrukutel; esmaabi hädaolukorras, oskus vigastusi ning ohtlikke seisundeid ära tunda.

 

 

Inimeseõpetus on aine, mida ei peaks kunagi õppima tunniplaani järgi, neil teemadel tuleb kõneleda alati, kui selleks ajend tekib, analüüsida nähtud ning läbi elatud olukordi. Õigel hetkel kõnelduna jääb XXXle kõik meelde ning seostub varem teadasaaduga.

 

 

Järgmisel aastal on kavas anda XXXle rohkem iseseisvat tööd (esseede ning referaatide koostamine).

 

Kunstiõpetus

Lehekülgede kujundamine arvutiprogrammiga, digifotodest lehekülje päise tegemine. Inimnäo kujutamine, kasutades harilikku pliiatsit.

 

 

XXXle meeldib kasutada arvuti kujundusprogramme, kuid ei meeldi ise joonistada, kuna ta ei usu, et võiks seda oskama hakata. Samas, kui midagi õnnestub, siis rõõmustab ta väga.

 

 

Järgmisel aastal on kavas alustada õppetööd kirjakunsti alustega tutvumisest.

 

Käsitöö

Alustasime salli kudumist patentkoes.

 

 

XXXl väsivad käed ning silmad käsitööd tehes kiiresti, osaliselt on see tingitud veel vähesest vilumusest.

Järgmisel aastal on kavas jätkata kudumise õppimist ning õppida juba tuntutele juurde mitmesuguseid uusi tikkimispisteid.

 

Tõenäoliselt alustame ka lihtsamate lõigete konstrueerimist.

 

Arvutiõpetus

XXX on õppinud järgmiste programmide kasutamist: PhotoFiltre, Gimp2, Word, Paint. Ta oskab luua blogi, võtta pilte digifotoaparaadist arvutisse, kasutada MSNi ning e-maili.

 

 

Arvutikasutamine on XXX jaoks loomulik asi, kuid nüüdseks on ta mõistnud ka seda, et arvuti jaoks võib päeva jooksul kulutada vaid mõnevõrra aega, mitte unustada end sinna elama. Ta on aru saanud sellestki, et tunne, justkui saaks arvutiga tegeldes puhata, on väga petlik, tegelikult väsib selle ekraani taga ära ning pärast pole enam jaksu vaimseks tööks.

 

 

Järgmisel aastal on kavas süvendada XXX suhtumist arvutisse kui töövahendisse, õpetada teda veel paremini kasutama kujundusprogramme, tutvustada Excelit ning arvuti ehitust, samuti programmeerimise aluseid.

 

Muusikaõpetus

IV veerandi teema oli tutvumine Euroopa rahvaste muusikaga. Kuulasime eri maade rahvamuusikat.

 

 

XXXle meeldib laulda, kuid ei meeldi õppida muusikateooriat.

 

 

Järgmisel aastal on kavas jätkata muusikateooria õppimist vastavalt õppekavale.

 

Prantsuse keel

XXX on varem omandanud prantsuse keele algkursuse materjali. Pärast haigust ei ole ta uute grammatiliste vormide õppimisega tegelenud, vaid on korranud juba õpitut ning lugenud valjusti ning hiljem õpetaja abiga tõlkinud Charles Perrault' muinasjutte.

 

 

Prantsuse keel meeldib XXXle, ta hääldab seda hästi, kuid ta ei ole huvitatud grammatikast, kuna pelgab, et see võib olla nii raske, et ta ei saaks sellega hakkama. Veendudes õppimise käigus, et ta siiski saab hakkama, saab ta aga kindlasti ka grammatika selgeks.

 

Vene keel

Olen alustanud XXXga ka vene keele õpet. Hetkel tunneb ta umbes kolmandikku vene tähestiku tähtedest, on õppinud selgeks mõned lühikesed luuletused ning saab kõnekeeles aru üksikutest lausetest. Kõnekeelset vene keelt kuuleb ta balletikoolis igas treeningtunnis, kuna nii õpetajate kui kaasõpilaste hulgas on nii eestlasi kui vene keele kõnelejaid.

 

 

On näha, et XXXl saab raskusi olema susisevate häälikute hääldamisega. Järgmisel aastal saab õige hääldus olema üks, millega väga tõsiselt tegeleda tuleb.

 

*********************************************************************

 

Hinnang XXX koduõppe õppetööle VI klassis

 

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keeles õppisime VI klassis sõnaliike, käändeid, pöördeid, aegu, tegumoode, määrasime peamisi lauseliikmeid (alus, öeldis, sihitis), võrdlesime liht- ja liitlauseid. XXX enese hinnang läbivõetule oli, et ta teadis juba peaaegu kõike, mida VI klassi programmi kohaselt on ette nähtud teada. Olen tema hinnanguga selles osas päri.

 

 

Abimaterjalina kasutasime Reet Bobõlski ja Helin Puksandi õpikut „Keelekillud“.

 

 

Järgmisel aastal on kavas võtta eesti keeles süntaksi alal läbi nii VII, VIII kui IX klassi materjal, muus osas aga juhinduda tavapärasest VII klassi programmist. Eesmärk on õpetada eesti keelt nii, et see XXX jaoks liigse lihtsuse pärast igavaks ei muutuks.

 

 

Kirjanduses vaatasime alustuseks üle Merike ja Kaider Vardja VI klassi kirjanduse õpiku „Kivikillud“, et omada ülevaadet, millega tavakoolis kuuenda õppeaasta kirjandustundides tegeldakse. XXXle pakkus sellest õpikust põhjalikumat huvi fotokunstist rääkiv osa, kuna ta on viimasel ajal ka ise aktiivselt pildistamisega tegelenud.

 

 

Ajaloos õpituga seoses tekkis huvi „Odüsseia“ vastu, praeguseks on XXX selle raamatuga põgusalt tutvunud, põhjalikum tutvumine jääb ilmselt tulevikku.

 

 

Iseseisvalt on XXX sel õppeaastal lugenud Christopher Paolini raamatuid „Eragon“ ja „Vanem“ ning alustanud sarja kolmanda raamatu „Brisingr“ lugemist, samuti Patrick Rothfussi raamatusarja „Tuule nimi“ (praeguseks on ilmunud kaks osa). Jätkuvalt kuuluvad lemmikute hulka Darja Dontsova iroonilised kriminaalromaanid. Veel on käesoleval õppeaastal loetust märkimist väärt Urmas Väljaotsa „Minu Pariis“ (mida loeti selge eesmärgiga saada täpsemat ettekujutust riigist, kuhu kunagi soovitakse balletiteatrisse tööle kandideerida). Kui hetkel käsilolev „Brisingr“ läbi saab, ootab lugemisjärge Frank Cottrell Boyce´i „Miljonid. Kuidas kulutada miljonit?“

 

 

Omaloominguna on XXX tänavu kirjutanud ühe kriminaaljutu ning ühe fantaasiakirjanduse valdkonda kuuluva pikema jutustuse. Viimatinimetatu kõneleb tüdrukust, kes metsas ärgates nägi haldjatele sarnanevaid salapäraseid noorukeid ning tutvus ootamatult maailmaga, mida poleks tohtinud olemas olla.

 

 

XXX loeb taas väga palju, sageli loeb ta ka juba loetud raamatuid üle, kuid see on paljulugeva lapse puhul tavapärane. Ükski XXX päev ei möödu lugemiseta.

 

Matemaatika

VI klassis võtsime läbi harilikud ja kümnendmurrud ning nende vastastikuse teisendamise, samuti tehted harilike murdudega; õppisime protsentarvutust ja selle seost kodulaenuintressidega; geomeetrias oli juttu ringjoonest, ringist, kolmnurgast (kolmnurga joonestamine kolme külje, kahe külje ja nendevahelise nurga, ühe külje ja selle lähisnurkade järgi; kolmnurga pindala; kolmnurkade liigid) ja kolmnurksest püstprismast (pindala ja ruumala); kõnelesime ka positiivsetest ja negatiivsetest arvudest ning arvu absoluutväärtusest.

 

 

Õppimisel oli toeks Aksel Telgmaa ja Enn Nurga õpik „Matemaatika VI klassile“.

 

 

XXX saab matemaatikas praktiliselt kõigist teemadest aru erilise vaevata, umbes 50% kogu VI klassi materjalist oli ta võimeline õppima täiesti iseseisvalt. Kehvem lugu on õpitu pikemaks ajaks meelde jätmisega, kuna vaatamata arusaamisele ei näe ta matemaatikas jätkuvalt midagi eriti huvitavat. Ja mis pole huvitav, see ei jää ka pikemaks ajaks meelde. Järgmisel aastal on kavas hakata muuhulgas vähehaaval tutvuma haridusministeeriumi kodulehel väljas olevate varasemate aastate põhikooli lõpueksamite materjalidega matemaatikas, et saada paremat ülevaadet kolme aasta pärast eesootava eksami raskusastmest.

 

Inglise keel

Inglise keele õppematerjalina oleme kasutanud Mare Jõulu ja Ülle Kurmi õpikut „I Love English. Student´s Book 4“.

 

 

Kummalisel kombel on inglise keel muutunud XXX jaoks igapäevaseks keeleks. Balletikoolis on XXX rühmas teiste hulgas ka Inglismaalt pärit tütarlaps Sofia, kellega saab suhelda ainult inglise keeles. Sellest lähtuvalt suhtlevadki temaga peamiselt XXX ja emakeelena vene keelt kõnelev Sonja, kes sageli unustavad pärast Sofia kojuminekut endid ka omavahel just inglise keeles kõnelema.

 

 

Kuu aega tagasi võttis XXX osa ühest foorumteatri seminarist, kus kaheksa tundi väldanud koolitus toimus üksnes inglise keeles. Arusaamise ega kaasa kõnelemisega XXXl probleeme ei tekkinud.

Igaõhtuselt suhtleb XXX kirjalikult inglise keeles Interneti-keskkonna Popmundo (see on tekstipõhise rollimängu keskkond) foorumis. Üllatavalt on ingliskeelselt päritolumaalt mängijad tema keeletasemega seal suhteliselt rahul (rohkem rahul kui nii mõnegi teise temaealise eesti osaleja omaga).

 

 

Nii palju, kui XXX televiisorit vaatab, jälgib ta sealtki just nimelt ingliskeelseid saateid, täpsemalt ingliskeelseid noortesarju („The Wizards of Waverly Place“, „The Suite Life of Zack and Cody“, ja „Hannah Montana“).

Järgmisel aastal on plaanis edasi arendada eeskätt n.ö erialast keelekasutust (tantsuteatri terminoloogia osas) ja loomulikult mitte unustada jätkuvalt grammatikat õppimast.

 

Loodusõpetus

Loodusõpetuses oli õppimisel toeks Kersti Lepasaare ning Rein ja Tiia Kuresoo õpik „Loodusõpetus VI klassile“. Teemadest olid kõne all looduslikud kooslused ja tehiskeskkonnad (mets, soo, niit, põld, aed, asulad, järv, jõgi meri), ilm ja kliima, Eesti asukoht maailmakaardil, pinnamoe kujunemine ja looduskaitse Eestis.

 

 

Iseseisva tööna tegi XXX referaadi viigerhüljestest (Interneti materjalide põhjal).

 

 

Loomuliku osana kuulus loodusõpetuse juurde kogu linnas näha oleva elustiku jälgimine (näiteks lindude käitumisest ühel või teisel aastaajal saab Šnelli tiigi ääres Tallinnas päris hea ülevaate, kasse, rotte ja koeri on aga igapäevaselt võimalik jälgida oma kodus).

 

 

Järgmisel aastal on muuhulgas kavas siduda kõike loodusõpetuses õpitavat veel enam igapäevaeluga.

 

Ajalugu

Ajaloos oli õppimisel toeks Mait Kõivu õpik „Vanaaeg“. Käsitlesime muistset Egiptust, Mesopotaamiat, Foiniikiat, Palestiinat, Indiat, Hiinat, Kreekat, Roomat. Kuigi see oli algselt plaanis, jõudsime lisaks kogu ametlikult ette nähtud programmile veel ka Eesti muinasajaga tutvuda vaid üsna põgusalt.

 

 

Lisateemana vaatlesime Melissa Leventoni raamatu „Mida kanti, millal kanti“ põhjal muistse aja riietust ja selle muutumist maailma eri piirkondades.

 

 

XXX kinnitust mööda oli kõik see, mis teda käsitletava aja loos huvitas – näiteks kirja teke, eri piirkondade religioonid, kunsti ja teaduse areng ning inimeste igapäevaelu muinasajal jne –, talle juba varasemast ajast mitmesuguste lastele mõeldud aimeraamatute järgi tuttav. Äärmiselt vastumeelne oli talle aga meelde jätta sõdade ning poliitilise võitluse ajalugu.