All on koduõppe õpilase edasijõudmise hinnangud 7. klassis, kirjutatud lapsevanema poolt.

5. ja 6. klassi hinnangud on siin ning 8. klassi hinnangud siin.

Hinnang XXX koduõppe õppetööle VII klassis.

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keeles õppisime VII klassis grammatika osas sõnaliike muutmisviisi järgi (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad), sõnavormide moodustumist tüvele tunnuste ja lõppude liitmise teel, vaatlesime liitega sõnu ja liitsõnu, õppisime määrama sõna väldet ning vahet tegema oma- ja võõrsõnadel. Samuti vaatlesime nii käänd- kui pöördsõnade välte- ja laadivaheldust, kordasime üle juba eelmises klassis õpitud eesti keele käänded ning nende omavahelised seosed, keskendudes eriti ainsuse omastavale kui põhikäändele, ainsuse osastavale ja mitmuse osastavale. Õppisime moodustama omadussõna võrdlusastmeid, käändsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, vaatlesime tegusõna pöördelisi ja käändelisi vorme, tegusõna põhivormide osa teiste vormide moodustamisel, tegusõna aegu, kõneviise ja tegumoode.

Abimaterjalina kasutasime Priit Ratassepa VII klassi eesti keele õpikut „Sõnadest tekstini“.

Iseseisva tööna kirjutas XXX mitmeid ilukirjanduslikke tekste, võrreldes varasemate aastatega on tema väljendusviis tublisti paranenud kirjelduste osas. Lisaks sellele aitas ta mind mitmete tõlketööde juures, sisestades arvutisse minu poolt suuliselt tõlgitavat teksti (enamasti sotsioloogia-alased tekstid), millest lähtuvalt paranes tublisti tema võõrsõnade kirjutamise oskus.

Varasemast tublisti paremini on XXX õppinud kasutama „Õigekeelsussõnaraamatut“ (nii Internetis kui paberkandjal), kuid selles osas on tal ka arenemisruumi.

XXX on keele kasutamisel tugevam kui teoorias, keelest kui ühtsest süsteemist on ta alles ülevaadet omandamas. Järgmises klassis püüangi süvendada tema arusaama keelest kui loogilisest süsteemist koos kõigi selle koostisosadega.

Kirjanduses oleme sel õppeaastal käsitlenud eeskätt dokumentaalkirjandust ning mütoloogiale tuginevat fantaasiakirjandust, mille näitena võib tuua Fiona Bollagi „Tüdruk, kes väljus vaikusest“, Jacques Le Goffi „Keskaja inimene“, Svetlana Aleksijevitši „Tšernobõli palve“, Rein Siku „Minu ugrimugri“, Carol Bowmani „Laste eelmised elud“, Joanne Harrise „Ruunimärgid“ (selle tausta paremaks mõistmiseks luges XXX Tor Åge Bringsværdi raamatut „Põhjala jumalad“) ning Michael Scotti „Alkeemik“, „Maag“ ja „Nõid“.

XXX loeb endiselt väga palju, ükski päev ei möödu lugemiseta.

Matemaatika

VII klassis võtsime läbi tehted ratsionaalarvudega (kahe negatiivse arvu liitmine, kahe erimärgilise arvu liitmine, ratsionaalarvude lahutamine, korrutamine ja jagamine, liitmise seadused, korrutamise seadused, arvu aste, tehete järjekord), avaldiste teisendamine, rööpküliku, trapetsi, rombi ja püströöptahuka omadused.

Õppimisel oli toeks Aksel Telgmaa, August Unduski ja Enn Nurga õpik „Matemaatika VII klassile“.

Tänavu vajas XXX varasemast enam teemade lahtiseletamist, iseseisvalt oli tal matemaatikat üsna raske õppida. Ühise töö tulemusena saab ta matemaatikas siiski kõigist teemadest aru, kuid jätkuvalt on tal probleeme õpitu pikemaks ajaks meelde jätmisega, sest see aine ei paku talle endiselt erilist huvi ja mis pole huvitav, see ei jää ka niisama hõlpsasti meelde. On muidugi ka võimalik, et suhtun tema matemaatikaõpingutesse keskmisest rangemalt, kuna, olles ise õppinud füüsika eriklassis, olen selles aines harjunud kõrgendatud nõudmisi loomulikuks pidama.

Inglise keel

Inglise keele õppematerjalina oleme kasutanud Mare Jõulu ja Ülle Kurmi õpikut „I Love English. Student´s Book 5“.

Grammatikas läbi võetud teemad on järgmised:

1. play/played/is playing/was playing

he/his/him

in/on/at/behind/...

2. will play/has played

every day/yesterday/this...

boring/bored

3. played/was playing

sit/sitting

make a mess/a mistake

and/but/because/so

4. The past perfect

had played

mine/yours/...

She says that...

5. played/had played

some/any

Anne tells her mum that...

6. Uncountable nouns

sugar; scissors

She tells Ann she knows...

She adds that...

7. a/an/the

bottle/bottles; honey

8. who/whose/which/...

played/had played

9. Martin said he liked...

Martin said he had left...

10. He wants me to...

He said that he´d...

11. He said that he could...

12. movement/moving/move

althought

this - that; today - that day

13. used to

14. I want to know what she was...

beautiful/ugly

15. Passiivi moodustamine: be + 3. pv

is/was called

Irregular plural

calf/calves

both/neither

XXX suhtleb jätkuvalt Internetis peamiselt inglise keeles, kasutades eeskätt neid keskkondi, kus heaks tooniks on korrektse, mitte lohaka keele kasutamine. Olukordades, kus inglise keelt on vaja olnud telefonis kõnelda või kiiresti kellegi ingliskeelset juttu tõlkida, on ta samuti hästi toime tulnud. Järgmisel aastal on plaanis lisaks grammatikale keskenduda kooliprogrammis nõutavast oluliselt laiema sõnavara omandamisele, kasutades selleks paralleelselt ingliskeelsete kirjandusteoste paberkandjal saada olevaid ning audiovariante.

Bioloogia

Bioloogias oli õppimisel toeks Maie Toomi ja Urmas Kokassaare „Bioloogia 7. klassile I“ ja Mati Martini „Bioloogia 7. klassile II“. Teemadest olid kõne all elu tunnused (kasvamine, arenemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, muutlikkus, rakkudest koosnemine), elusolendite süstemaatika, õistaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, taimede roll looduses ja inimese elus, loomade tunnused, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, loomade roll looduses ja inimeste elus, loomade lihtsustatud sugupuu.

Bioloogia on aine, mille õppimine on XXX jaoks kerge ning otsekui iseenesestmõistetav, eeldatavasti on siin oma osa selles, et oleme kogu oma elu sõltumata linnas elamisest sidunud nii tihedalt looduse ja loomadega kui vähegi võimalik (alates koduloomadest, keda meil on jälgimiseks ning nende olemuse analüüsimiseks paraja miniloomaaia jagu).

Üks osa väga mitmesuguses vanuses inimesi, kellega XXX tihedalt suhtleb, on Internetis loonud väikeste lemmikloomade kasvatamisele pühendatud foorumi, tänavu paluti XXXt hakata selle foorumi üheks administraatoriks ning nõuandjaks näriliste osas, ta on selle tegevusega hästi toime tulnud.

Geograafia

Geograafias oli õppimisel toeks Raivo Aunapi, Are Kondi, Ülle Liiberi ja Ene Saare „Loodusgeograafia põhikoolile, 1. osa“ ja Are Kondi „Loodusgeograafia põhikoolile, 2. osa“.

Käsitletud teemad: kaardiõpetus (kaartide mitmekesisus, leppemärgid, vahemaade mõõtmine kaardil, suunad looduses ja kaardil, asukoha määramine, geograafilised koordinaadid, ajavööndid, mandrid ja maailmajaod), pinnaehitus (pinnavormid ja pinnamood, mäestikud ja mägismaad, tasandikud, maailmamere põhjareljeef, Maa siseehitus, laamad, laamade liikumine, mäestike teke, maavärinad, vulkaanid, kivimid, pinnamoe kujunemine välistegurite toimel), kliima (õhk meie ümber, ilm ja kliima, päikesekiirgus õhutemperatuur, õhu liikumine, tuuled, õhumassid, mussoonid, jugavool, ookeani ja pinnamoe mõju kliimale, kliimavöötmed, kliima muutumine), veestik (veeringe, maailmameri, ookeanid ja mered, vee liikumine maailmameres, tõus ja mõõn, jõed ja nende toitumine, järved, maasisene vesi, karst, märgalad, jääkilbid ja liustikud, vee kasutamine ja kaitse).

Geograafia on XXX jaoks aine, milles tulemused tulevad vaid visa töö tulemusena. Eeldan, et selle põhjuseks on uute mõistete väga suur hulk ning vajadus nii mõnegi asja paremaks mõistmiseks kasutada suurt hulka lisamaterjale, kuna ajuti kuluvad teema arusaadavamaks käsitlemiseks ära näiteks teadmised füüsikast, mida ta veel süstemaatiliselt õppinud pole.

VIII klassis õppimist jätkates on kavas paralleelselt pidevalt kordamiseks tagasi tulla ka VII klassis juba läbitud materjalide juurde, et vältida õpitu unustamist.

Ajalugu

Ajaloos oli õppimisel toeks Mait Kõivu ja Priit Raudkivi „Keskaeg“ (I ja II osa).

Käsitletud teemad: keskaegse Euroopa kujunemine, feodaalne Lääne-Euroopa, Bütsants ja slaavlased, Muhamed ja islam, keskaegsed linnad, ristisõjad, ristiusu kirik ja keisrivõim, keskaja kultuur, tsentraliseeritud riikide kujunemine Lääne-Euroopas, Lääne-Euroopa hiliskeskajal, renessanss ja uue ellusuhtumise kujunemine, Euroopa riigid uusaja hakul, varauusaeg, kauged maad ja suured maadeavastused (Hiina, India, Ameerika vanad kõrgkultuurid, koloniaalvallutuste algus ja maadeavastuste tulemused), reformatsioon ja vastureformatsioon, Euroopa kultuur varasel uusajal.

Lisamaterjalina luges XXX lisaks juba eelpool mainitud Jacques Le Goffi raamatule „Keskaja inimene“ Päivi Setälä raamatut „Renessansiaja naine“ ning tutvus põgusalt ka Johan Huizinga raamatuga „Keskaja sügis“, kuid viimatimainitu osutus siiski oma sisult tema jaoks raskeks.

XXXle on jätkuvalt äärmiselt vastumeelne sõdade ning poliitilise võitluse ajalugu, seevastu kultuuriajalugu oli tema jaoks väga huvitav ning sellest lähtuvalt omandas ta kõik sellega seotu otsekui lennult. Huvi keskaja vastu on kindlasti süvendanud ka suhtlemine larparite ehk rollimängijatega (LARP – Live Action Roleplay) ning mõned keskajaga seotud rollimängud, millest ta osa võtnud on.

Järgmisel aastal on kavas lisaks programmis ettenähtule süvendatult tegeleda teemaga, mida me tänavu programmiga paralleelselt juba põgusalt käsitlesime: eri religioonide teke, nende omavahelised seosed, eripärad ning areng tänapäeval.

Kehaline kasvatus

Balletikoolis toimusid tunnid või proovid viis kuni kuus korda nädalas, korraga reeglina kolm kuni neli tundi.

Ained olid järgmised: klassikaline tants, moderntants, pilates. Klassikalise tantsu tundide arv on jätkuvalt kasvanud, see moodustas õppekavast kolm neljandikku.

Lavapraktika osas oli õnnestumiseks võimalus osaleda ühena vähestest balletikooli õpilastest Soomes Kotka kultuuripäevadel, tantsides seal Luike ehk Tüdrukut „Loomade karnevalist“ ning esitades koos õpingukaaslase Sonjaga XXX loodud koreograafiaga lühietendust „Ulakas nukk“.

Aastalõpu kontserdil tantsis XXX Kala ning Linnukest „Loomade karnevalis“ (mõlemat varvaskingades) ning Veealuse Maailma Kuningannat „Veealuses maailmas“. Sama etendust korratakse ka järgmisel aastal, siis on juba kõik tantsud varvaskingades ning eeldatavasti ka senisest mõnevõrra keerukama koreograafiaga.

Järgmisel aastal jätkab XXX treeninguid balletikoolis, treeningumaht on kuus korda nädalas neli tundi korraga.

Inimeseõpetus

Inimeseõpetuses oleme käsitlenud erinevate toiduainete mõju inimorganismile (k. a teraviljad), mikroelementide ja mineraalide olulisust ning jätkuvalt, praktiliselt igapäevaselt, analüüsinud inimsuhete kujunemist teismeeas, vanusest lähtuvat psüühika eripära ning füsioloogilisi muutusi.

Kunstiõpetus

XXX on jätkanud arvuti kujundusprogrammidega tutvumist, põhiline osa kunstiõpetuseks mõeldud ajast on käesoleval õppeaastal kulunud nn fotomanipulatsioonidega tegelemisele. Lisaks harjutab inimese joonistamist, lähtudes vaheldumisi anime-stiilist ja realistlikust kujutusviisist.

Käsitöö

Tänavune käsitööõpetus on olnud keskendunud sae ja kruvikeeraja abil rotipuuri sisustuse ning rottide agility-vahendite ehitamisele, lisaks on XXX aidanud mul korterisse mööblit planeerida ning pisut ka ehitada (sisustame kodu taaskasutuse põhimõttel, ehitades oma katusekorteri mööblit vanadest saepuruplaatidest). Õmblemise osas oleme peamiselt valmistanud kas nn pseudokeskaegseid või gooti stiilis kleite, kasutades alusmaterjalina Humana poodidest ostetud rõivaid.

Muusikaõpetus

XXX on õppinud muusikateooriat ja -ajalugu Raimo Kangro õpiku „Helisev maailm, muusikaõpik VII klassile“ alusel.

Laulmisega on XXX tänavu tegelenud omal käel, kuna lisatundidesse minekuks nagu varasematel aastatel ei jätkunud sedakorda tervist ega jõudu, kuna ta oli taas iga paari nädala tagant järjekordses viirusnakkuses, mis omakorda vältas reeglina vähemalt nädala või ka kaks.

Lisaks on XXX taas asunud meelde tuletama algklassides õpitud flöödimängu.

Vene keel

Vene keele õppimisel oleme keskendunud eeskätt kõneldava mõistmisele (seda enam, et see on jätkuvalt vajalik ka balletikoolis, kus mitmed õpetajad kohati iseeneselegi märkamatult vahepeal vene keelele üle lähevad, arvates hiljem, et on kogu jutu rääkinud eesti keeles. Selles osas on abi olnud ka nendest samadest balletikooli õpetajatest, kes on kohati XXXle selgitanud, kuidas kasutatakse üht või teist väljendit elavas ning vene intelligentsi hulgas käibel olevas keeles, kuna aeg-ajalt erineb see õpikus pakutavatest variantidest.

Grammatikat ja sõnavara õppides toetusime Inga Manguse õpikule «Русский язык: быстро и весело!» ning Eestimaa vene koolide algklasside õpikutele.